Narratoloogia

Narratoloogia on teadusharu, mis uurib narratiive (lugusid), nende struktuuri ja mõju inimese tunnetusele.^[1]

Termin "narratoloogia" pärineb Tzvetan Todorovilt. Kaasaegse narratoloogia algeks loetakse vene formalistide töid, nende hulgas eeskätt Vladimir Proppi 1928. aasta teost „Muinasjutu morfoloogia“ ning Mihhail Bahtini pakutud heteroglossia, dialogismi ja kronotoobi teooriad 1975. aastal avaldatud esseekogumist „Dialoogiline kujutlusvõime“.^[1]

Olulisi töid narratoloogia alal on kirjutanud vene formalistid, Vladimir Propp, Jonathan Culler, Paul Ricœur, tänapäevastest uurijatest Gregory Currie, Mieke Bal ja Paul Cobley.